Original PDF Flash format 1-komentÁriu-kona-bÁ-proposta-lei--kilat-nian-iha-timor-leste-sarah-...  


1 KomentÁriu Kona BÁ Proposta Lei Kilat Nian Iha Timor Leste Sarah ...


KOMENTÁRIU KONA-BÁ PROPOSTA LEI KILAT NIAN IHA TIMOR-LESTE

Sarah Parker1

Introdusaun

Primeiru Ministru Timor-Leste nian propoin ona lesjislasaun foun ida kona-bá kilat nian
ne'ebé mak sei fó podér ba Komandante Polísia Nasionál Timor-Leste nian (PNTL) atu fó sai
lisensa sira kilat nian ba ema sivíl sira. Proposta lei ne'e ba dala-uluk vota kontra iha
Parlamentu Nasionál iha loron 25 juñu 2008, no tentativa seluk atu debate asuntu ne'e iha
loron 30 Juñu nian mós suspende tiha depois de hetan votu empatadu iha parlamentu.

Proposta lei kilat ne'e mosu mai iha tempu ida ne'ebé mak ema barak aumenta sira-nia
koñesimentu kona-bá perigu sira ne'ebé bele mosu bainhira ema sivíl barak kaer kilat. Iha
mós preokupasaun ne'ebé aumenta kona-ba impaktu potensiál bá violénsia doméstika,
violénsia entre grupu no mós violénsia eleitorál. The Small Arms Survey (Estudu ba Kilat
Ki'ik nian) halo estimativa katak pursentu 75 (millaun 650) husi kilat ki'ik no kilat kmaan iha
mundu ne'e iha ema sivíl sira nia liman. Kilat sira-ne'e barak mak uza sala tiha ka monu ba
merkadu ilísitu, dalabarak nu'udár konsekuénsia ida husi lejislasaun fraku ne’ebé regula
kona-ba kaer no uza kilat.

Aleinde bolu atensaun ba problema kona-ba ema sivíl sira ne’ebé kaer kilat, iha objetivu haat
husi dokumentu ida ne'e. Espesífikamente, atu fó sumáriu ida ne'ebé iha balansu kona-bá
proposta lei ne'e; atu kompara ho akordu doméstika nian sira ne'ebé iha; atu fó análize kona-
bá proposta lei kilat ne'e hodi haree ba diskusaun sira no mós norma no prátika internasionál
nian sira ne'ebé dezenvolve hela kona-bá ema sivíl sira ne’ebé kaer kilat2; no mós fó
komentáriu se proposta lei ne'e kona-bá kilat adekuadu ka presiza karik, bazeia ba klima
polítika no seguransa nian iha Timor-Leste.

Rezumu husi Proposta Lei Kilat nian

Objetivu sira husi proposta lei kilat nian ne'e, hanesan hateten ona iha Preámbulu, mak atu
kriminaliza hahalok balu ne'ebé mak mosu bainhira ema uza no kaer arma espesifiku, inklui
kilat, no mós atu kriminaliza ema ne’ebé hala’o tráfiku kilat sira-ne'e.


1 Sarah Parker LLB (Hons) nu'udar peskizadóra ida ho Estudu ba Kilat Ki'ik nian (the Small Arms Survey),
ne'ebé nu'udar projetu peskiza independente nian ida ne'ebé lokalizadu iha Institutu Graduadu ba Estudus
Internasionál nian iha Jenebra, Suisa. Estudu ba Kilat Ki'ik nian (the Small Arms Survey) ne'e serbí nu’udar
fonte prinsipál internasionál nian ba informasaun públiku kona-bá aspetu hot-hotu husi kilat ki'ik sira nian no
mós nu’udar rekursu ida ba governu sira, ema sira ne'ebé halo polítika, peskizadór sira, no ativista sira
(www.smallarmssurvey.org). Dokumentu ida-ne'e prepara iha kolaborasaun ho Austcare nu’udar parte husi
projetu konjunta ida: Avaliasaun ba Violénsia Armadu Timor-Leste nian (Timor-Leste Armed Violence
Assessment)
. Obrigadu espesiál ba Jim Della-Giacoma, Warren Wright no Vitor Teixiera, Inspctór, Directoria
do Porto da Polícia Judiciária, Portugal, ba sira nia kontribuisaun ba iha dokumentu ida-ne'e. Atu fó komentáriu
no reasaun kona-bá dokumentu ida-ne'e, favór kontaktu Sarah Parker iha: sarah.parker@smallarmssurvey.org
2 Nota katak análize ida ne'e bazeia ba revizaun ida husi tradusaun versaun Inglés nian husi testu orijinál husi
proposta lei kilat nian ne'e ne'ebé iha lian-Portugés. Tradusaun Inglés nian ne'e disponível iha:
http://www.eastimorlawjournal.org/East_Timor_National_Parliament_Laws/draft_arms_law.html

1


Tipu arma sira ne'ebé kobre iha proposta lei kilat nian ne'e inklui kilat sira; tudik no sasan
sira seluk ne'ebé mak bele lansa kroat, rama isin no rama ambon; diman no arma sira seluk
ne'ebé atu tuda, arma sira ne'ebé mak tuda bele fó sai substánsia tóksiku, asifixante no
korozivu; pirotékniku nian; esplozivu; no munisaun.

Proposta lei kilat nian ne'e kobre atividade sira tuirmai ne'e: kaer; fahe; lori; rai; sosa; halo
fabrikasaun; halo transformasaun; importasaun; esportasaun no mós uza kilat sira-ne'e. Iha
kastigu oioin ba ema ruma ne'ebé involve iha atividade hirak ne'e lahetan autorizasaun ka
lisensa atu halo nune'e. Kastigu sira-ne'e sei aumenta bainhira ema ruma afeitadu ka hetan
sofre nu'udár rezultadu ida husi atividade sira ne'ebé laiha autorazasaun ka lisensa. Tabela
tuirmai ne'e fó análize kona-bá kastigu sira ne'ebé propoin.

Tabela kona-bá kastigu sira iha proposta lei kilat nian ne'e

Ofensa
Kastigu


Kastigu iha kadeia
Multa (USD)
Art 2(1)
Atividade relasionadu ho kilat ne'ebé laiha
to'o tinan 1*

lisensa/laiha autorizasaun (kaer, distribui,
lori, nst)
Art 3(a)
Karik, nu'udár rezultadu ida husi atividade ne'ebé laiha autorizasaun, ema ruma hetan
sofre:

a. Ofensa baibain ida
to'o tinan 2 KA
500 – 1,000
b. Ofensa todan ida
to'o tinan 3 KA
1,000 – 10,000
c. Mate
tinan 1-6**

Art 2(2)
Uzu ba kilat sira ne'ebé regula ona
to'o tinan 2*

Art 3(b)
Karik, nu'udár rezultadu ida husi uzu kilat ne'e, ema seluk hetan sofre:
a. Ofensa baibain ida
to'o tinan 3 KA
1,000 – 5,000
b. Ofensa todan ida
fulan 6 - tinan 4

c. Mate
tinan 2 - 7**

* Anaunserke iha kastigu todan liu ne’ebé tenki aplika tuir kondisaun legál seluk ne’ebé vigora.
** Sentensa ba oho ema ho kilat ne'e ki'ik no iha hanoin katak ida-ne'e sei sai adisionál ba kondisaun sira
seluk iha Kódigu Penál ne'ebé regula sentensa ba ofensa sira kona-bá oho ema ka halakon ema nia vida
maski ida-ne'e la hakerek momoos iha ezbosu ne'e nia laran.

Artigu 5 kontein kondisaun espesífiku sira kona-bá halo tráfiku ba kilat sira, inklui
mediasaun ka halo tranzasaun. Kondisaun sira-ne'e fó indikasaun katak presiza iha
autorizasaun husi autoridade kompetente hodi bele fa'an kilat sira ka halao atividade sira
tranzasaun nian. Maibé, la halo mensaun espesífiku ida kona-bá rekezitu ida ne'ebé mak bele
fó lisensa ba atividade hanesan ne'e no mós prosedimentu atu hetan autorizasaun nian ne'e la
inklui iha proposta lei kilat ne'e.

Aspetu ne’ebé interesante mak kastigu sira ne'ebé mak impoin ba tranzasaun ka transferénsia
sira ne'ebé laiha autorizasaun ne'e aumenta husi tinan 2-10 ba tinan 4-12 sekarik ema ne'e
rasik hatene katak kilat ne'e haruka ba organizasaun krime nian ida; sekarik ema ne'e halo

2


atividade sira-ne'e atu "buka moris" ka nu’udar ninia okupasaun; ka sekarik ema ne'e nu'udár
funsionáriu públiku. Ikus liu, rekoñese katak korrupsaun iha parte ofisiál sira husi governu
dalabarak sai nu'udár fonte ka kauza ida ba movimentu kilat husi governu ba merkadu ilísitu.
Kastigu ne’ebé todan liu ne'e prezumivelmente dezeña atu dezenkoraja funsionáriu públiku
sira atu esplora sira nia pozisaun ho konfiansa iha governu nia laran no mós ba sira nia asesu
prontu ba kilat sira estadu nian. Kondisaun ida seluk ne'ebé importante mak faktu katak bele
hamenus kastigu sira ne'ebé aplika ba tranzasaun ka transferénsia ne'ebé laiha autorizasaun
sekarik ema ne'e abandona atividade sira-ne'e ka fó tulun loloos atu prevene atividade sira-
ne'e hodi, pur ezemplu, fó tulun atu halo identifikasaun no kaptura ema sira seluk ne'ebé mak
responsavél ka ema sira ne'ebé halo ofensa.

Maioria husi proposta lei kilat nian ne'e relasiona ho prosesu fó sai lisensa ka kobre ema sivíl
sira uza no lori kilat no mós kilat musan =. Artigu 4(1) husi proposta lei kilat nian ne'e
hateten katak, atubele iha direitu hodi hetan lisensa ida ba kilat nian, ema sivíl sira tenke:

a) Iha tinan 22 ba leten;
b) Fó justifikasaun katak sira presiza lisensa ho razaun profisionál nian ka tan
sirkunstánsia sira atu defende an rasik;
c) Hetan direitu sivíl sira tomak;
d) Kompetente;
e) Hatudu sertifikadu husi médiku3; no
f) Hetan ona aproveitamentu iha kursu atu kaer kilat nian ne’ebé hanorin husi PNTL.

Bainhira halo rekerimentu ida hodi hetan lisensa ida, tenke fó informasaun sira tuirmai ne’e
tuir Artigu 4(3):

a) Naran kompletu rekerente nian;
b) Númeru kartaun identifikasaun nian;
c) Loron moris;
d) Knaar;
e) Naturalidade;
f) Nasionalidade no hela-fatin; no mós
g) Fó justifikasaun tanba sá mak presiza lisensa.

Artigu 6 ne’e hatete katak bele hatuun proibisaun temporáriu ba ema ida atu kaer, uza no lori
kilat bainhira nia hetan kastigu tiha ona tan hala’o krime tuir ho buat ne’ebé mak hakerek iha
ezbosu lei ida-ne’e kona-ba kilat, ka hetan kastigu tiha ona tanba hala’o krime relasiona ho
uza kilat ho intensaun aat ka neglijente, no Artigu 7 hatete katak bele kansela ema ne’e nia
lisensa kaer kilat tuir kriteriu hirak ne’e ho durasaun entre tinan 2 no 10.4 Iha sirkunstánsia

3 Proposta lei ne’e la espesifika detallu sira ne’ebé mak tenke inklui iha sertifikadu médiku, hanesan karik tenke
hatete katak kilat ne’e fó sai atubele hetan lisensa ida no mós karik pesoál médiku nian ne’ebé halo atestadu
ne’e halao ona ezaminasaun fízika no psikolójika ba rekerente ne’e. Funsaun husi pesoál médiku nian ne’e
krítiku tebes no tenke inklui iha lejislasaun ka regulamentu subsidiáriu sira nia laran kondisaun sira kona-bá
oinsá mak pesoál médiku ne’e sei fó sai sertifikadu ida.
4 Tuir loloos, Artigu 7 fó indikasaun katak bele halo anulasaun ba ema ida nia lisensa maski nia absolvidu husi
krime ne’e se karik absolvisaun ne’e nu’udar konsekuénsia ida husi defisiénsia legál nian maibé suspeitu ne’e
nia personalidade no mós natureza husi asaun ne’e hatudu katak iha posibilidade katak ema ne’ebé halo ofensa
ne’e bele komete krime sira hanesan ka mosu katak nia inkompetente atu lori, uza ka kaer kilat sira.

3


sira hanesan ne’e, ema kondenadu ne’e tenke entrega ninia kilat ka kilat sira no mós lisensa
ba polísia.

Ikus mai, Artigu 8 hatete katak polísia bele prende kilat sira, maski ema ne’e iha lisensa ida
ne’ebé válidu hela, bainhira:

a) Ema ne’ebé kaer, uza ka lori kilat mak hetan indikasaun katak nia lanu ka hetan
influensia husi substánsia estupefasiente ka psikotrópika sira; ka
b) Iha indísiu katak ema ne’ebé iha lisensa involve tiha ona iha krime baku nia kaben ka
labarik, ka ema ne’ebé hela ho nia ka iha nia responsabilidade mak labele defende an
tanba razaun idade, defisiente, moras ka kabuk.

Komentáriu: intensaun no kompeténsia husi proposta lei kilat ne'e

Tansá mak ema hakarak prepara proposta lei kilat ida?

Ladún klaru saida mak polítika fundamentál ne’ebé sai baze ba proposta lei ne'e tanba laiha
relatoriu ofisiál ka polítika ruma ne’ebé mak governu fó sai. Tuir loloos, haree katak seidauk
iha prosesu konsultasaun ne’ebé presede aprezentasaun proposta lei kilat ne'e iha Parlamentu,
pelumenus la’ós ho polísia.5

Iha ona relatóriu media nian balu katak proposta lei ne'e hanesan tentativa ida husi governu
atu legaliza ema sivíl sira kaer kilat ba dala uluk iha istória nasaun ne’e. Maibé, Regulamentu
UNTAET No. 2001/5 kona-bá Kilat, Kilat Musan, Esplozivu no mós Arma Ofensivu sira
seluk iha Timor-Leste
, ne’ebé komesa vigora iha loron 23 Abril 2001, inklui ona kondisaun
sira ba Xefe Kontijente Polísia Sivíl Internasionál UNTAET nian (CIVPOL), en nome de
Membru Gabinete ba Servisu Polísia no Emerjénsia nia naran, atu fó sai lisensa sira ne’ebé
permite atu kaer kilat.6

Tuir Regulamentu UNTAET No. 2001/5, polísia, militár no forsa sira seluk la presiza atu
hetan lisensa ida, enkuantu hatuun proibisaun kona-ba kaer kilat ba individuál balu sira
seluk.7 Ba ema seluk hotu-hotu, lisensa ida atu halo importasaun, esportasaun, kaer, sosa,
fa’an ka uza ho mainera seluk kilat, kilat musan ka esplozivu sira sei bele fó “iha
sirkunstánsia exepsionál”.8 Bainhira halo rekerimentu hodi hetan lisensa ida tuir
Regulamentu, rekerente ida sei fó indikasaun katak atividade ne’ebé atu hetan lisensa: ne’e
iha interese públiku nian; sei hala’o atividade no konsidera didia’k seguransa; no sei la
akompaña husi ka hamosu atividade balu ne’ebé bandu iha lei. Importante liu, bainhira fó
lisensa ida, komisáriu tenke satisfeitu katak ema la lori kilat ruma ne’ebé la autorizadu tuir
nia lisensa, vizivelmente ka iha maneira ida ne’ebé subar (so tuir deit termu sira husi lisensa
ne’e).

5 Haree Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP) Atualizasaun Justisa nian: Reflesaun sira kona-bá
Prosesu halo Lei iha Timor Leste
, 22 Jullu 2008.
6 Artigu 3 husi Regulamentu UNTAET No. 2001/5.
7 Sei konsidera ema ida nu’udar “ema proibidu” ida tuir Regulamentu UNTAET No. 2001/5 karik, pur ezemplu,
sira sai kondenadu ba ofensa ruma ne’ebé involve uza kilat; karik sira ne’e nia tinan seidauk to’o 18; ka sekarik
sira-ne’e iha moras fíziku ka mentál nian. (Haree Artigu 1, Definisaun sira, hodi hetan lista kompletu ida).
8 Haree Artigu 3.1 husi Regulamentu UNTAET No. 2001/5.

4



Regulamentu UNTAET No. 2001/5 ne’e sei vigóra no relatóriu husi Komisaun Inkéritu nian
iha tinan 2006 mós refere ba regulamentu ne’e.9 Seidauk hatene loloos lisensa hira mak fó sai
ona tuir provizaun sira-ne’e, karik iha. Maibe, klaru katak Ministériu Finansa regula ona atu
aplika impostu konsumu nian kona-bá importasaun kilat no kilat musan sira desde pelumenus
tinan 2001 no mós Lei Impostu nian ne’ebé fó sai iha 2008, ne’ebé komesa vigóra iha loron 1
Jullu 2008, aumenta impostu konsumu ba sasan sira-ne’e husi 120% to’o 200%.10 Tanba
ne’e, klaru duni katak, importasaun kilat no kilat musan sira ne’e legál, no ida-ne’e sujere
katak ema sivíl sira mós bele kaer kilat.

Buat ne’ebé ladún klaru mak sé loos agora iha autoridade atu fó sai lisensa atu kaer kilat tuir
Regulamentu ne’e. ONU sei iha autoridade ezekutivu kona-bá polisiamentu to’o loron 20
Maiu 2004, ne’ebé mak transfere ba Komandante Jerál PNTL nian. Maibé, estabelesimentu
Misaun Integradu ONU nian iha Timor-Leste (UNMIT) iha loron 25 Agostu 2006 hamosu
pergunta kona-bá sé loos mak agora daudaun kaer podér ida-ne’e.

Kondisaun ikus liu hamosu pergunta interesante sira kona-bá propózitu ka motivu ne’ebé sai
baze ba proposta lei kilat ne'e, ho razaun katak Komisaun Inkéritu nian ne’e, bainhira liutiha
destúrbiu iha fulan Abril-Maiu 2006, hetan katak eis Ministru Interiór, Ministru Defeza no
mós Xefe atual Defeza nian fahe ona kilat ba ema sivíl sira no, hodi halo nune’e, “atua ona la
ho autoridade legál no kria ona situasaun ida ne’ebé mak iha poténsial signifikativu ba
perigu”.11 Komisaun mós hetan katak eis Ministru Interiór no Komandante Jerál PNTL nian
“hakat liu ona prosedimentu institusionál nian hodi irregularmente transfere kilat sira ho
[PNTL]”.12

Enkuantu motivu sira ne’ebé sai baze ba proposta lei ne'e no mós estatutu husi regulamentu
sira atuál kona-bá kaer kilat nian ne’e la klaru, buat ne’ebé klaru mak adosaun ba proposta lei
kilat nian ne'e sei hasai ambiguidade ruma tuir mekanismu atuál nian kona-bá karik bele fó
lisensa ba ema sivíl sira hodi kaer kilat no sé mak iha autoridade atu fó sai lisensa sira-ne’e,
no sei fó autoridade ne’ebé klaru ba Komandante PNTL nian hodi halo nune’e. Tuirfalimai,
proposta lei ne'e sei hatún bareira atu hetan lisensa sira atu uza no lori kilat tanba la inklui
kondisaun sira iha Regulamentu UNTAET nia laran katak lisensa sira ne’e bele fó deit “iha
sirkunstánsia exesionál” no mós katak atividade ne’ebé hetan ona lisensa ne’e iha “interese
públiku nian”.

9 Haree Relatóriu Komisaun Inkéritu Espesiál Independente Nasoens Unidas nian ba Timor-Leste (2 Outubru
2006), parágrafu 109. Komisaun Inkéritu Independente Espesiál ba Timor-Leste estabelesidu atu determina
faktu no sirkunstánsia sira ne’ebé relevante ba insidente sira ne’ebé akontese iha loron 28 no 29 Abril no mós
23, 24 no 25 Maiu no atu klarifika responsabilidade ba eventu sira-ne’e no rekomenda medida sira kona-ba
responsibilidade ba krime no violasaun grave sira hasoru direitus umanus ne’ebé alegamente komete durante
períodu mandatu nian.
10 Haree Regulamentu UNTAET No. 2000/18 kona-bá Sistema Reseita ida ba Timor-Leste, tuir ne’ebé emenda,
Artigu 20 no Lista1, Artigu 2.
11 Ibid, parágrafu 224(j). Eis Ministru Interiór, Rogerio Tiago Lobato, ne’ebé ikus mai kondenadu ba omosídiu
involuntáriu no mós distribuisaun kilat nian, maski nia simu indultu husi Prezidente tuir Dekretu Prezidensiál
No. 53 of 2008 iha loron 23 Abril 2008. Atu hetan relatóriu detalladu kona-bá prosesu julgamentu nian haree
Jurnál Lei Timor-Leste nian (the East Timor Law Journal):
http://www.eastimorlawjournal.org/LawReports/2007/Rogerio_Lobato_Trial_Reports.html
12 Haree Relatóriu Sekretáriu Jerál kona-bá Misaun Integradu Nasoens Unidas nian iha Timor-Leste (ba
periodu husi loron 27 Janeiru to’o 20 Agostu 2007
, parágrafu 224(i).

5



Kompeténsia husi kondisaun sira kona-bá fó lisensa ba ema sivíl sira atu kaer no lori kilat

Laiha padraun sira ne'ebé mak konkorda ona iha nivel internasionál hodi governa ámbitu no
konteúdu husi lejislasaun ne’ebé governa kona-bá ema sivíl sira hodi kaer kilat. Maski
nune’e, norma no prátika balu sai ona. Ida ne’e mós konsekuénsia ida tanba numeru
mekanizmu internasionál no rejionál aumenta kona-ba asuntu ida-ne’e no mós konsekuénsia
ida husi koñesimentu ne’ebé aumenta katak maioria kilat iha mundu tomak, tantu legál ka
ilísitu, iha ema sivíl sira nia liman no problema sira-ne’e barak mak kria husi disponibilidade
no mal uzu husi kilat sira iha relasaun ba ema sivíl sira mak kaer no iha kilat.

Relasiona ba mekanizmu sira internasionál nian, pur ezemplu, Protokolu ONU nian kona-bá
Kilat –
ne’ebé mak adota iha tinan 2001 no komesa vigóra iha tinan 2005, no konstitui
akordu ne'ebé mak bandu ba dala uluk kona-bá kontrolu kilat ki'ik nian – kriminaliza tráfiku
ilísitu no rekere katak kilat sira-ne'e sei tau marka iha tempu halo fabrikasaun, importa no
tranferénsia husi governu ba iha ema sivíl sira nia liman. ONU nia Progama Asaun kona-bá
Kilat Ki'ik
(Programme of Action on Small Arms)13 - akordu polítika nian ida ne'ebé adota
iha tinan 2001 – inklui promesa husi parte estadu nian hodi kriminaliza ema ne’ebé kaer kilat
ilegál no mós armazenamentu ba kilat ki'ik sira;14 atu identifika no foti asaun hasoru ema
individuál no grupu sira ne'ebé involve iha armazenamentu no kaer kilat ho maneira ilegál;15
atu adota medida sira ne'ebé nesesáriu hodi prevene armazenamentu no ema ne’ebé kaer kilat
ki'ik sira ne'ebé seidauk marka ka marka insufisientemente;16 no mós atu asegura katak
mantein duni dokumentasaun ne'ebé loloos kona-bá fabrikasaun, kaer no transferénsia kilat
ki'ik sira.17

Iha nivel rejionál nian, adota ona instrumentu balu, sira-ne'e barak inklui kondisaun kona-bá
kaer no uza kilat, liuliu Protokolu Kilat nian husi Komunidade Dezenvolvimentu Áfrika
Sulista nian (Southern African Development Community (SADC)) no Protokolu Nairobi
(2004).18 Timor-Leste parte husi rejiaun Pasífiku, no rejiaun ida-ne’e estabelese ona Foru ba
Illa sira Pasífiku nian (Pacific Islands Forum) atu fasilita kolaborasaun kona-ba asuntu
kontrolu kilat sira no mós asuntu sira seluk, no membru sira husi Foru ba Illa sira Pasífiku
nian (Pacific Islands Forum) adota ona Estrutura Nadi (Nadi Framework) iha tinan 2000,
ne'ebé estabelese estrutura legál ida ba aproximasaun komun nian ida ba kontrolu kilat sira
nian. No mós dezenvolve ona modelu eszbosu lei ida ne'ebé koñesidu hanesan Projetu de Lei
ba Kontrolu Kilat nian husi Foru ba Illa sira Pasífiku nian (Pacific Islands Forum Weapons


13 Ninia títulu kompletu mak: Programa kona-bá Asaun atu Prevene, Kombate no Halakon Komérsiu Ilísitu ba
Kilat Ki’ik no Kilat Kmaan sira iha Ninia Aspetu Hotuhotu [Programme of Action to Prevent, Combat and
Eradicate the Illicit Trade in Small Arms and Light Weapons in All Its Aspects]
(Dokumentu ONU
A/CONF.192/15).
14 Ibid, pará II.3.
15 Ibid, pará II.6.
16 Ibid, pará II.8.
17 Ibid, pará II.9.
18 Atu hetan lista kompletu ida husi instrumentu sira rejionál nian ne'ebé kontein kondisaun sira ne'ebé relevante
kona-ba kontrolu ema sivíl sira ne’ebé kaer no uza kilat ki'ik sira haree: UNDP nia Oinsá atu fo Matadalan:
Lejislasaun Kilat Ki'ik no Kilat Kma'an (How to Guide: Small Arms and Light Weapons Legislation)
(2008),
Kapítulu 3: Regula kilat sira ne'ebé iha Ema Sivíl sira nia Liman, p. 23 no 24.

6


Control Bill) ne'ebé elabora kona-bá medida sira ne'ebé hakerek iha Estrutura Nadi (Nadi
Framework)
nia laran.

Maski Timor-Leste la'ós membru ida husi Foru ba Illa sira Pasífiku nian (Pacific Islands
Forum)
no tanba ne'e mak la obriga atu konsidera termu sira husi Estrutura Nadi (Nadi
Framework)
nian ka modelu lejislasaun asosiadu iha dezenvolvimentu ba ninia lejislasaun
kilat nian rasik, elementu balu husi Timor-Leste nia proposta lei kilat nian ne'ebé mak la
konkorda ho prinsípiu sira iha Estrutura Nadi (Nadi Framework) nia laran nota ona iha
análize ne'ebé tuir mai atu realsa katak iha asuntu balun iha Timor-Leste nia proposta lei kilat
ne’ebé la hanesan ho prátika estadu nian ne'ebé akontese iha ninia rejiaun laran.

Bainhira avalia katak proposta lei kilat nian ne'e adekuadu ka apropriadu, halo ona referénsia
ba matadalan ne’ebé hakerek iha dokumentu UNDP ho naran Oinsá atu fo Matadalan:
Lejislasaun kona-ba Kilat Ki'ik no Kilat Kma'an (How to Guide: Small Arms and Light
Weapons Legislation)
ne'ebé publika iha fulan Jullu 2008, espesífikamente Kapítulu 3:
Regula kilat sira ne'ebé iha Ema Sivíl sira nia Liman. Maski laiha padraun ruma ne'ebé kesi
ka konkorda ona kona-bá lejislasaun kilat nian, matadalan ne'ebé UNDP estabelese ona ne'e
fó sujestasaun no rekomendasaun sira ne’ebé komprensivu ba lejislasaun kilat nian ne'ebé
efetivu bazeia ba revizaun ida husi prátika no mós polítika estadu nian ne'ebé eziste ka
dezenvolve hela iha area ida-ne'e.

Sekarik Parlamentu Timor-Leste adota proposta lei kilat nian ne'e, iha konsiderasaun
importante balu ne'ebé mak omite ona husi ezbosu ne'ebé aprezenta ona iha Parlamentu.
Hanesan diskuti ona iha leten, proposta lei kilat ne'e inklui kritériu lubuk ida ne'ebé rekerente
presiza atu prenxe hodi nune'e bele hetan lisensa inklui nesesidade atu iha idade espesifiku,
atu iha sertifikadu médiku no iha aproveitamentu ba kursu treinamentu kona-bá uza kilat
nian. Kritériu rua ne'ebé fó ona ne'e presiza atensaun partikulár: kondisaun katak rekerente
ida fó evidénsia kona-bá nesesidade ba lisensa ne'e ba objetivu profisionál ka atu defende an
rasik; no mós kondisaun katak rekerente ne'e “kompetente”. Hatutan tan, iha kritériu balu
ne'ebé rekomenda ona ne'ebé mak la refleta iha proposta lei kilat nian ne'e mak hanesan:
restrisaun ida kona-bá tipu kilat ne'ebé ema sivíl bele kaer; limite ba númeru kilat ka
kuantidade kilat musan ne'ebé bele kaer; no mós kondisaun sira kona-bá oinsá atu rai kilat.

Frakeza sira iha kritériu atu hetan lisensa ne'ebé propoin ona

a) Nesesidade atu hetan lisensa: Lejislasaun barak kona-bá fó lisensa ba ema sivíl sira atu
kaer kilat inklui kondisaun katak rekerente presiza fó razaun ida ne'ebé diak no jenuínu
kona-bá tansá mak nia presiza kaer kilat, no bele sufisiente bainhira nia fó esplikasaun
ida katak presiza duni kilat ne'e ba objetivu profisionál, ne'ebé akompaña ho prova katak
rekerente ne'e halao duni nia knar, pur ezemplu, nu'udár kasadór profisionál ka guarda
seguransa privadu.

Maibé, justifikasaun ida katak presiza duni kilat ne'e hodi “defende an rasik”, tuir ne'ebé
mak propoin iha proposta lei kilat nian ne'e, hamosu kontrovérsiu. Tuir loloos, iha
Aneksu B husi Estrutura Nadi (Nadi Framework), ne'ebé esplika “razaun sira ne’ebé
jenuínu” tansá mak rekrerente ida bele hetan lisensa atu lori kilat espesifiku, no
espesífikamente nota katak: “protesaun ba an rasik ka protesaun ba ema seluk ne'e la

7


konsidera hanesan razaun jenuínu ida atubele kaer kilat” (Artigu 9). Proposta lei kilat ne'e
fó indikasaun katak sei rekere “evidénsia” ne'ebé fó indikasaun katak rekerente ne'e
presiza duni kilat nian atu defende an rasik, maibé la fó detallu kona-bá forma evidénsia
ne'ebé presiza. Sekarik permite duni justifikasaun ne'e atu kaer kilat, tenki iha kondisaun
substansiál ba rekerente sira atu fó prova ba autoridade ne'ebé fó sai lisensa katak sira nia
moris iha duni perigu nia laran.19

Kondisaun ba rekerente atu fó prova katak nia presiza duni lisensa ida hatete katak
nesesidade ne'e tenki bazeia“ba objetivu sira profisionál nian” ka “ba defende an rasik”.
Sekarik kondisaun ida ne'e iha intensaun atu permite individuál balu sosa kilat hodi
defende sira nia an tanba sira nia profisaun, hanesan juíz no majistradu sira, iha meiu sira
seluk atu akomoda sikunstánsia espesiál sira-ne'e. Pur ezemplu, tuir lei Portugés nian,
majistradu legál sira no deputadu parlamentu sira, entre sira seluk, la presiza halo
rekerimentu ba lisensa regulár atu kaer rasik kilat espesifiku tanba lei espesiál sira ne'ebé
regula sira-nia estadu profisionál, direitu no obrigasaun no permite sira kaer kilat hanesan
ne'e. Iha liafuan seluk, sira hetan lisensa tuir kondisaun espesiál ne'ebé governa sira nia
estatutu profisionál.20 Tuirfalimai, Artigu 21(1) husi Lei Orgániku Polísia Nasionál
Timor-Leste hakerek kona-ba estabelesimentu Unidade Seguransa VIP nian “ne'ebé
dezeña espesialmente atu fó seguransa pesoál ba entidade sira ne'ebé mak determina ona
husi PNTL tuir ámbitu husi ninia responsabilidade.”21 Bele koloka unidade ida-ne'e atu fó
seguransa pesoál ba governu nia ofisiál sira ne'ebé mak haree katak iha perigu nia laran.

Rekerente sira tenki “kompetente”: Kondisaun iha Artigu 4(c) katak rekerente sira tenke
“kompetente” ne'e ladún klaru, maski Artigu 4(2) fó indikasaun katak sekarik ema ruma
hetan ona sentensa tanba nia halo krime ida, ida-ne'e bele estabelese falta de kompeténsia
atu kaer kilat. Maibé, la klaru kona-bá sirkunstánsia sira bainhira konviksaun anteriór ida
bele sai nu'udár obstákulu ida atu hetan lisensa. Pur ezemplu, bele asume katak bainhira
krime ne’e involve kilat ka arma, ida-ne'e sei sai nu'udár indikasaun ida ne'ebé forte katak
rekerente ne'e la'ós kandidatu ida ne'ebé apropriadu atu kaer kilat. Ne’e duni, tuir
kondisaun atuál sira iha Regulamentu UNTAET 2001/5, ema ida ne'ebé kondenadu ba
ofensa ida ne'ebé involve uza kilat, kilat musan ka esplozivu sira sei konsidera nu'udár
“ema proibidu” tuir Regulamentu ne'e no la bele hetan lisensa.

Iha parte ida, kondisaun ne’ebé ladún klaru katak ema ida tenki ‘kompetente’ ka
‘apropriadu’ atu hetan lisensa bele fó benefísiu tanba ne'e permite autoridade ne'ebé fó sai
lisensa atu uza sira-nia diskresaun atu la fó lisensa kaer kilat bazeia ba kazu pur kazu. Iha
parte seluk, kondisaun ne’ebé ladún klaru hanesan ne’e bele difísil atu aplika tanba laiha
kritériu ruma nu’udar matadalan atu determina sekarik ema ida kompetente ka
apropriadu, no nune'e efikásia husi kondisaun ida-ne'e depende ba autoridade relevante
nia atensaun.

Omisaun sira iha proposta lei kilat nian ne'e

19 Ibid, pájina 28.
20 Notavelmente sira sei presiza atu halo rekerimentu ba lisensa espesiál atu sosa kilat ida, no kilat hotu-hotu
tenki deklara no rejista iha polísia.
21 Estrutura Orgániku husi Polísia Nasionál Timor-Leste Nasional, Dekretu Lei Governu No. 8/2004, 5 Maiu
2004.

8



Iha elementu no asuntu lubuk ida kona-bá kilat sira iha ema sivíl nia liman ne’ebé seidauk
inklui iha proposta lei kilat ne'e, maibé sei presiza konsidera asuntu tuirmai sekarik halo
kontinuasaun ba proposta lei ne'e:

a) Tipu kilat: Laiha restrisaun iha proposta lei kilat ne'e kona-ba tipu kilat ne'ebé mak ema
sivíl sira bele kaer. Iha jurisdisaun barabarak, iha proibisaun ba ema sivíl sira atu kaer
kilat espesifiku ne'ebé mak konsidera katak la apropriadu ba ema sivíl sira atu uza mak
hanesan: espingarda asaltu militár, kilat sira semi-automátiku no mós automátiku, no mós
pistola iha instánsia balun tanba fásil tebes atu subar kilat sira-ne'e no dalabarak uza ba
atividade krime nian.

b) Kuantidade kilat:
Proposta lei kilat nian ne'e la fó indikasaun katak iha limite kona-bá
númeru kilat ne'ebé mak ema ida bele kaer. Tanba, tuir Artigu 4(1)(a), lisensa sira-ne'e
sei bele fó sai deit bainhira presiza duni kilat ida ba “objetivu profisionál nian” ka atu
“defende an rasik”, bele dehan katak so presiza deit kilat ho kuantidade espesifiku (parese
kilat ida-deit), no kuantidade másimu husi kilat ne'ebé bele kaer tenke refleta iha
lejislasaun nia laran. Hatutan tan, sekarik iha intensaun katak ema ne’ebé kaer lisensa
bele iha kilat barakliu ida , tenke hakerek klaru iha lejislasaun nia laran katak presiza
lisensa ketak-ketak ba kilat ida-idak.

c) Kuantidade kilat musan:
Hanesan hateten iha leten, laiha kondisaun iha proposta lei kilat
nian ne'e nia laran ne'ebé mak limita kuantidade kilat musan ne'ebé ema ruma bele iha ka
sosa dala ida.

d) Lori kilat iha públiku:
Iha kontráriu ho Regulamentu UNTAET No. 2001/5, tanba
proposta lei kilat nian ne'e la limita kona-bá maneira ne'ebé mak bele lori kilat sira-ne'e
no mós iha fatin sira ne'ebé mak bele lori kilat, hanesan iha sorumutu públiku. Tuir
Regulamentu UNTAET, hanesan ne'ebé mensiona ona, labele lori kilat tantu
vizivelmente ka subar, so tuir deit kondisaun sira ne’ebé relasiona ho atividade ne'ebé
kobre husi lisensa. Entaun, pur ezemplu, sekarik lisensa ne'e fó ba objetivu sira kasa nian,
iha hanoin katak ema ne’ebé kaer lisensa bele lori kilat ne'e iha maneira ida ne'ebé vizível
ho objetivu halo kasa.

Maski proposta lei kilat la hakerek ho klaru katak ema bele lori kilat iha públiku, iha
kondisaun balu iha lei ne'e nia laran ne'ebé indiretamente fo indikasuan katak bele lori
kilat iha públiku. Pur ezemplu, Artigu 8 permite autoridade polísia sira atu prende kilat
iha sirkunstánsia ne'ebé hetan katak ema ne'ebé kaer ka lori kilat lanu hela tanba droga ka
alkol.22 Iha sujestaun katak so bele deit prende ema ida ne’ebé lori kilat iha públiku
bainhira hetan katak ema ne'e lanu ka iha influénsia husi droga bainhira lori kilat. Laiha
tan pontu seluk iha proposta lei kilat ne'e nia laran atu bandu ka fo kastigu bainhira lori
kilat iha públiku, no mós atu limita maneira sira atu lori kilat. Tenke hatuun limitasaun ba

22 Haree Artigu 8(1)(a) no Artigu 8(4).

9


ema sivíl sira ne’ebé hakarak lori kilat iha públiku, no ida-ne'e tenke hatete momoos iha
lejislasaun nia laran.23

Pelumenus, lei kilat ne’e tenke bandu lori kilat iha sorumutu públiku nian hodi refleta ba
Artigu 42 (Liberdade reuniaun no manifestasaun nian) husi Lei-Inan Timor-Leste, ne'ebé
hakerek katak: “Iha garantia liberdade ba ema hotu-hotu ne'ebé hakarak halo reuniaun ho
mainera pasifiku no la kaer arma, no sira lalika husu uluk autorizasaun” (aumenta
énfaze). No tuirmai, Artigu 14 husi Lei Parlamentu Nasionál nian No. 01/2006
“Liberdade Reuniaun no Manifestasaun nian”, ne'ebé promulga iha loron 16 Janeiru 2006,
ne'ebé bandu atu lori kilat no mós arma sira seluk iha reuniaun ka manifestasaun.24

e) Armazenamentu ba kilat no kilat musan sira:
La hakerek kona-bá nesesidade ba ema
ne’ebé kaer lisensa atu halo armazenmentu ba kilat ka kilat musan sira iha maneira ida
ne'ebé seguru, pur ezemplu, asegura katak kilat no kilat musan ne'e rai iha fatin ketak-
ketak. Ho rekoñesimentu katak ema uza beibeik kilat bainhira halo violénsia hasoru
kaben ka ema ne’ebé moris hamutuk ho nia, ne'ebé refleta iha Artigu 8(1)(b) (ne'ebé
permite atu prende kilat sira ne'e bainhira iha indísiu katak ema ne’ebé kaer lisensa parese
halo violensia hasoru ninia kaben ka ema dependente), neglijente katak provizaun sira
kona-bá armazenamentu ne’ebé seguru la inklui iha proposta lei kilat ne'e tanba ida-ne'e
bele hamenus mal uzu no prevene asesu prontu ba kilat sira ne'ebé bele aumenta violénsia
ba ema seluk ka violénsia kontra nia an rasik iha uma laran.25

Bainhira la tuir kondisaun sira-ne'e mós tenke konstitui nu'udár razaun ida hodi kansela
lisensa. Iha momentu ne’e, Artigu 7 kona-ba “kansela lisensa” so hakerek deit katak
bainhira halo krime lisensa kaer kilat bele kansela no la hakerek katak hahalok ne'ebé la
halo tuir kondisaun sira administrativu nian ka hamosu responsabilidade sívil bele sai
kauza ida ba kansela lisensa. Presiza aumenta sirkunstánsia sira ne'ebé hamosu
kanselamentu ba lisensa atu kaer kilat.

f) Rejistrasaun no mantein dokumentasaun:
Laiha kondisaun ruma iha proposta lei kilat
ne'e nia laran ne’ebé fó indikasaun katak kilat ne’ebé ema sivíl sira kaer sei rejista iha
baze de dadus sentrál ida hodi permite polísia no mós ofisiál sira husi autoridade ne’ebé

23 Haree UNDP nia Oinsá atu fo Matadalan: Lejislasaun Kilat Ki'ik no Kilat Kma'an (How to Guide: Small
Arms and Light Weapons Legislation)
(2008), Kapítulu 3: Regula kilat sira ne'ebé iha Ema Sivíl sira nia Liman,
p. 28.
24 Ema ruma ne’ebé kontra kondisaun ida-ne’e sei kulpadu tanba kaer kilat ilegál no sei hetan kastigu tuir
Artigu 4.4 husi Regulamentu UNTAET No. 2001/5 (Multa USD 100 ka kastigu loron 7 iha kadeia). Iha fulan
Marsu 2007, ema sira ne’ebé tiru kilat iha kampu Deslokadu Jardim iha tinan 2006 ne’e julgadu ba (no
absolvidu husi) krime oioin, inklui lori kilat/sasan kroat ba sorumutu públiku nian ida ka manifestasaun iha
kontravensaun ba Artigu 4.4 husi Regulamentu UNTAET (JSMP Atualizasaun Justisa nian, 23 Abril 2007).
Insidentalmente, tuir kondisaun sira iha Regulamentu UNTAET No. 2001/5, bandu atu kaer sasan kroat ida iha
sorumutu públiku ka iha manifestasaun. Kuriozamente definisaun kona-bá sasan kroat tuir Regulamentu ne’e
inklui “tudik ruma, katana, surik ka instrumentu besi kroat seluk ne’ebé bele halo kanek ba ema”, maibé la
inklui kilat . Artigu 14 husi Lei kona-bá Liberdade Reuniaun no Manifestasaun nian parese fo atensaun ba
asuntu ida-ne’e.
25 Ibid, haree Kaixa 6: Asuntu: Aspetu jéneru ne’ebé relasiona ho kilat iha ema sivíl nia liman, p. 27. Haree mós
Kellerman AL, Rivara FP, Rushford NB, et al. (1992). Suisídiu iha uma laran ne’ebé relasiona ho kilat iha ema
nia liman (Suicide in the home in relationship to gun ownership). Jornál Medisina New England nian (New
England Journal of Medicine), 327, 467-472.

10


implementa lei atubele lokaliza no hatene kilat sira iha ne’ebé. Nune’e mós laiha
sujestaun iha proposta lei kilat nian ne'e nia laran katak Komandante PNTL nian, ne’ebé
mak responsável atu fó sai lisensa sira tuir Artigu 4, mós tenki mantein dokumentasaun
ida kona-ba lisensa sira ne’ebé fó sai ona, inklui identidade husi ema ne’ebé kaer lisensa
no mós kilat ne’ebé fó sai ona ninia lisensa.

g) Durasaun husi lisensa nian:
Proposta lei kilat nian ne'e la fó indikasaun karik lisensa ida
ba kaer kilat , bainhira fó sai ona, sei válidu nafatin ka karik tenki halo renovasaun depois
de períodu tempu balu. Tanba prosesu fó sai lisensa ba kilat nian ida sei depende ba
evidénsia kona-bá nesesidade ida ba lisensa ne’e bazeia ba objetivu profisionál nian ka
defende an rasik, no mós ho razaun katak kondisaun no nesesidade sira-ne’e bele muda
tuir tempu (pur ezemplu, ema ne’ebé kaer lisensa bele muda ninia serbisu ka ameasa
ne’ebé justifika lisensa ida ne’ebé ho razaun atu defende an rasik ne’e bele hamenus),
lisensa sira-ne’e tenki hetan revizaun no renovasaun periodiku atu konfirma sekarik
nesesidade ba lisensa ne’e sei eziste nafatin.

Nune’e mós, aproveitamentu ba kursu treinamentu inisiál úniku ida ne’ebé PNTL mak
hala’o labele sai únika forma ba treinamentu kilat nian ne’ebé presiza atu kaer nafatin
lisensa ida ba kilat nian tanba kapasidade sira ne’ebé hetan durante kursu treinamentu
ida-ne’e bele hamenus tuir tempu. Tuir loloos, ema ne’ebé kaer lisensa tenke tuir
avaliasaun kompeténsia periódiku atu asegura katak sira nafatin sai nu’udár ema ne’ebé
responsável no apropriadu atu kaer no uza kilat.

Konkluzaun

Evidénsia anedotál sujere katak ema ne’ebé kaer kilat iha Timor-Leste ladún barak no mós
katak insidente distúrbiu sivíl nian iha Dili sai menus tiha ona desde distúrbiu sira iha tinan
2006.26 Maibé, ponta violénsia nian iha, no iha insidente sira ne’ebé mak uza kilat nian ne’e
aumenta “preokupasaun”27, liu-liu atake armadu hasoru Prezidente no Primeiru Ministru iha
loron 11 Fevereiru 2008. Ne’e duni, kuriozu tebes katak Primeiru Ministru Timor-Leste
hakarak adota lejislasaun ne’ebé mak bele hasa’e númeru kilat ne’ebé iha sirkulasaun.

Tanba ema barak aumenta sira-nia konesimentu kona-bá dezafiu sira ne’ebé relasiona ho
proliferasaun no mal uzu husi kilat nian iha ema sivíl sira nia liman, no mós presaun husi
sosiedade sivíl nian, halo estadu barabarak reforma no hametin sira nia lejislasaun ba kilat
nian iha tinan hirak foin lalais ne’e, no mós iha debate ne’ebé lao nafatin kona-bá oinsá atu
hadiak efikásia husi lejislasaun sira-ne’e. Sekarik halo kontinuasaun ba proposta lei kilat
ne'e, iha frakeza no omisaun balu ne’ebé mak tenki hadi’ak molok adota lei ida-ne’e. Estadu
sira seluk iha prátika oioin ne’ebé diak kona-ba asuntu ida-ne’e, no elementu prinsipál sira-
ne’e balu koalia tiha ona iha komentáriu ida-ne’e nia laran.


26 Haree parágrafu 30 husi Relatóriu Sekretáriu Jerál kona-bá Misaun Integradu Nasoens Unidas nian iha
Timor-Leste (ba periodu husi loron 9 Agostu 2006 to’o 26 Janeiru 2007).

27 Ibid, parágrafu 31.

11


Timor-Leste bele foti vantazen husi lisaun sira balu ne’ebé mak aprende ona no mós ezemplu sira
ne’ebé mak estadu sira seluk hatudu ona hodi estabelese mekanismu sira atu efetivamente regula
prosesu fó lisensa ba ema sivíl sira atu kaer kilat no kontrola sira. Konsultasaun sira tuirmai ho
sosiedade sivíl no revizaun ba proposta lei kilat nian ne'e bele ajuda atu asegura katak Timor-
Leste nia lejislasaun doméstika kona-bá kilat konkorda ho kompromisu internasionál no mós
prinsípiu no prátika sira ne’ebé mosu iha área ida-ne’e, no mós katak sistema ida forte no
komprensivu ne’ebé regula kilat iha ema sivíl nia liman tenki estabelese iha inisiu prosesu ne’e.
Liafuan ikus: Informasaun kona-bá projetu Avaliasaun Violénsia Armadu Timor-Leste (Timor-Leste
Armed Violence Assessment)


Artigu ida-ne’e nu’udár parte husi avaliasaun ida ne’ebé lao hela kona-bá violénsia armadu iha Timor-Leste
ne’ebé halao ona husi Austcare no Geneva-based Small Arms Survey. Avaliasaun ne’e nia objetivu mak atu
identifika no klarifika pontu entrada konkretu husi polítika nian ne’ebé relevante atu prevene no hamenus
violénsia armadu real no persebidu iha Timor-Leste. Prosesu ne’e sei hala’o entre fulan Maiu 2008 no Maiu
2009, ne’ebé bazeia iha Dili no rekolla dadus internasionál no doméstika nian kona-bá violénsia armadu no
sei estabelese no funsiona hanesan sentru nian ba informasaun no análize. Objetivu husi avalisaun ne’e mak
atu fó opsaun polítika ne’ebé válidu no konfiável ba Governu TimorLeste nian, sosiedade sivíl no sira nia
parseiru sira hodi identifika prioridade sira ne’ebé apropriadu no mós estratéjia sira ne’ebé prátiku.

Hodi sistemátikamente ezamina leet entre violénsia armadu real no persebidu no mós halibur peskiza
ezistente no foun, avaliasaun ne’e bele fo informasaun ba intervensaun sira. Área foku sira inklui fatór perigu
sira, impaktu no kustu sósio-ekonómiku husi violénsia armadu relasiona ba populasaun nia saúde – liuliu feto
sira, labarik no mane klosan sira no mós ema deslokadu sira; dinámiku husi violénsia armadu relasiona ho
grupu sira ‘perigu aas’ hanesan gang sira, komunidade espesífiku iha distritu sira ne’ebé afeitadu,
petisionáriu sira, veteranu sira, instituisaun estadu nian sira, no mós fatór ne’ebé bele hamosu violénsia
hanesan eleisaun; no mós funsaun husi kilat nian nu’udár fatór ida ne’ebé kontribui ba violénsia armadu.

Bazeia ba konsultasaun ne’ebé lao hela ho governu, sosiedade sivíl Timor Leste nian no parseiru
internasionál sira, avaliasaun ne’e sei fó evidensia pratikável hodi hola desizaun, monitorizasaun no
avaliasaun. Informasaun sira kona-bá problema nian sei fó sai iha lian barak hahú iha tinan 2008 nia rohan
ba oin. Importante liu katak, avaliasaun ne’e promete atu asegura transferénsia no troka kapasidade no
treinamentu ba peskiza sustentável kona-bá violénsia armadu. Bainhira apropriadu, Austcare no Peskiza
Kilat Ki’ik nian ( the Small Arms Survey) sei ajuda no hametin monitorizasaun doméstika no mós kapasidade
sira jestaun nian iha setór saúde públiku no seguransa nian hodi prevene no hamenus violénsia armadu.

Atu hetan informasaun liutan kona-bá projetu ne’e, bele kontaktu Robert Muggah:
robert.muggah@smallarmssurvey.org ka James Turton: jturton@austcare.org.au.


12